VAZ 2101 Žiguli '73

Mootor 1198 cm3 R4 VAZ
Istekohti 5
Mõõtmed 4073/1611/1440 mm
Tühimass ca 890 kg
Võimsus 64 hj
Kütusekulu ca 8 l/100km
Tippkiirus 140 km/h
Transmissioon manuaal-4

Ajalugu

Sõiduauto BAЗ-2101 seeriatootmise algusega 1970. aasta kevadel algas N.Liidus eraautode massleviku ajastu. Mõned aastad varem oli otsustatud, et majandusliku tõusuga seoses on hädavajalik väiksemate sõiduautode tootmine ning reaalne ei ole olemasolevate autotehaste – Moskva, Žaporožje ja Gorki tehaste – tootmismahu kasvatamine. Seetõttu otsustati rajada täiesti uus autotehas ning evitada seal täiesti uute autode tootmine, milleks plaaniti eeskujuks võtta mingi maailma mastaabis end õigustanud moodsam automark. Oli ju 1920ndate aastate lõpul Gorki autotehase käivitamisel toimitud samamoodi – eeskujuks võeti Fordi toodang, mida hiljem täiendati Dodge D5 vastupidava mootoriga. 1960ndate aastate teisel poolel osutus maailma üheks populaarseimaks ja vastupidvaimaks väikeautoks aga Fiat. Fiati mudel 124 valiti nimelt 1966. aastal maailma aasta autoks. Tõenäoliselt seetõttu otsustatigi nõukogude uues autotehases hakata valmistama Fiat 124 sarnaseid sõidukeid. Togliatti autotehase ja selle sisseseade rajasid suuresti itaallased. Samas ei võetud Fiat 124 üle otse, vaid selles tehti mitmeid muudatusi. Esmalt muudeti mootori kubatuuri – kolvikäiku lühendati (71,5 mm-lt 66 mm peale) ja silindri läbimõõtu suurendati (73 mm-lt 76 mm peale). N.Liidu halbadest teeoludest tingituna muudeti pidurisüsteem kahekontuuriliseks ning tagarataste ketaspidurid asendati kruusateedel vastupidavamate traditsiooniliste trummelpidutritega. Samal põhjusel suurendati ka siduriketta katete läbimõõtu. Seega ei vasta tõele arvamus, et varaseimad ”Žigulid” on Fiati täpsed koopiad – tegu oli siiski Fiat 124 omanäolise edasierandusega. Autotehase jaoks rajatud uus linn nimetati Itaalia kommunistide kunagise liidri Palmiro Togliatti auks Togliattiks, auto ise sai siseturul aga nime Žiguli, samas lähikonnas asuvate mägede järgi. Kui autot hakati ekspordima teistesse maadesse, selgus, et nime ”Žiguli” kirjutamine ja hääldamine on mitmetes keeltes problemaatiline, seetõttu sai auto endale veel ühe nime – LADA. Näiteks Eesti teedel 1970-80ndate aastate vahetusel vuranud Žigulidel muutus kultuseasjaks kleepida tagaaknale Soome müügiesinduses kasutatud tunnuslausega kleebis ”Lujaa laatua: LADA”. Tehast ennast, muide, hakati nimetama Volga autotehaseks (selle jõe järgi, millel kaldale ta ehitati), kuigi Volgasid endid toodeti hoopis Gorkis. 1970. aasta kevadel Lenini sajandaks sünniaastapäevaks esimesed autod tootnud tehas saavutas tootmises peagi täistuurid. Järgmise 14 aasta jooksul, kuni mudeli 2101 tootmise lõpuni 1984. aastal, toodeti kokku üle kahe miljoni auto. Sellele lisandusid veel täiustatud mudelid ja modifikatsioonid: universaalrerega 2102, luksuslikuma sisustusega 2103 ja 2106 jne. Hiljem, baasmudeli 2001 tootmise lõppedes, jäid tootmisse mitmed täiustatud mudelid: 21011, hiljem veel 2105, 2107 jne, mis on osalt tootmises veel praegugi. Žiguli ”null-ühe” rolli N.Liidu era-autostamises on raske üle hinnata. Just alates sellest autost võib lugeda massautostumise algust, kuna tehase tootmismaht oli teisi sõiduautosid tootvate tehaste tootmisarvust palju suurem. Tegu oli ka esimese moodsama ja mugava klassi sõiduautoga, mis suurendas tunduvalt maanteedel arendatud kiirust. Just selle auto ilmumine teedele tingis 1973. aastal üldise piirkiiruse 90 km/h kehtestamise: varem sellist piirkiirust ei olnud, sest väga vähe oli selliseid autosid, mis olid pikema aja vältel suutelised sõitma üle 80-90 km/h! Ning lõpuks – mis seal salata – just mugava ja tollastes oludes moodsa Žiguli ilmumisega Eesti (ja kogu tollase N.Liidu) teedele suurenes hüppeliselt ka liiklusõnnetuste ja nende ohvrite arv. Õnneks saadi see 1980ndate aastate algul siiski kontrolli alla. BAЗ-2101 ehk ”kopikas”, nagu Venemaal nimetatakse, on korduvalt tunnistatud parimaks nõukogude autoks. Vastupidav ta, tõsi küll, võrreldes teiste nõukogude autodega siiski oli, sest praegugi võib maanteedel neid üsnagi tihti sõitmas näha, kuigi vanust on neil 20-30 aastat. Korralikult hooldatuna võis 01 ilma kapitaalremondita sageli läbi sõita 300-400 tuhat km, mis teiste nõukogude autode korral oli kordades väiksem. Ka Eesti teedel ei ole sõitev 01 veel praegugi mingi haruldus, kuigi viimaste aastate mass-autostumine on sõitvate 01de arvu siiski drastiliselt kahandanud. Siiski võib öelda, et ideaalses välimuses ja originaalkonditsioonis autot ei kohta just eriti tihti. Eriti puudutab see jutt algsete autode ümarat välispeeglit, mida ei ole kollektsioonautodelegi kaasajal eriti lihtne leida. Käiguosa detaile seevastu on saada vabalt, sest need on enamikus identsed hilisematel aastakümnetel toodetud Žiguli teiste uuemate mudelite detalidegagi. Tekst: Valdo Praust, mois@mois.ee